Läbimurre

„Läbimurre” on maalinäitus, millega Mari Frühling ja Krete Erlenhein väljendavad ühiselt jagatud muret teiste liikide pärast maailmas, kus loomade kasutamine on vaikimisi norm. Pealkirjas peitub ka sõnapaar „läbi mure”, mis kannab kunstnikeduo koostöö tuumaks olevat tunnet. Eksponeeritud maalid on valminud mõtiskluste saatel, mille fookus on eetika ja esteetika küsimustel läbi vegan- ja feministliku diskursuse.

Küsime, millist tähendust kannab tiitel „loomasõber” ühiskonnas, kus loomatapp saab olla palgatöö või kunstiteos ja looma päästmine aktivism? Keda on sellisel puhul sobilik leinata ja keda mitte? Näitusega soovime pakkuda tröösti mõttekaaslastele, kellele on tuttav argielu taustal hõljuv mure abitusse olukorda aretatud loomade pärast.

Mari:
Maaliseeriaga avan personaalseid tundetasandeid, mida kogen veganina mittevegan maailmas. Kontrastsed värvid ja sirgjoonelised üleminekud sümboliseerivad siin duaalse maailma pingevälja, kus inimene liigub lakkamatult ühest dissonantsist teise. Kaasaegses maailmas, kus vastandumine sünnib sageli kiiremini kui soov teineteist mõista, muutub see liikumine tasakaalu otsivaks laveerimiseks. Nendegi maalidega püüdlen selguse ja harmoonia suunas, mis võib tekkida just näiliste vastandite kooseksisteerimisest ja teineteiselt õppimisest.

Krete:
Minu looming liigub kubismi ja sürrealismi piirimail, kus killustunud vormid ja nihestatud kujundid loovad ruumi empaatia, identiteedi ja sisemiste pingete uurimiseks. Kasutan sageli naisfiguure, kelle kaudu käsitlen haavatavust, hoolimist ja vastupanu. Minu jaoks sümboliseerib naisfiguur neid, kelle hääl jääb ühiskonnas sageli tagaplaanile. Näen seost naiste, vähemõiguslike ja loomade vahel, keda ühendab vajadus olla nähtud tundliku ja väärtusliku elusolendina, mitte lihtsalt vahendina. Soov seista „nõrgemate” heaolu eest on saatnud mind aastaid ning Eesti Kunstiakadeemias olen hakanud seda teemat teadlikumalt oma loomingus uurima, otsides seoseid empaatia ja sotsiaalse õigluse vahel. Minu teosed ei paku valmis vastuseid, vaid kutsuvad vaatajat märkama vastuolusid ja küsima, kelle vaatenurk on jäänud kuulmata. Usun, et kunst võib avardada meie empaatiat ning aidata mõtestada inimese suhet nii teiste inimeste kui ka teiste liikidega.